I ÜLDSÄTTED

§1 Tallinna Spordiselts “Kalev” (edaspidi selts) on avalikes huvides vaba algatuse alusel asutatud mittetulundusühinguna tegutsev ühendus. Selts ühendab kehakultuuri ja spordiga tegelevaid füüsilisi ja juriidilisi isikuid, edendades ja koordineerides selleks vajalikku tegevust.

§2 Selts esindab oma liikmete huve, teeb spordialast organisatsioonilist, pedagoogilist, metoodilist ja propagandaalast ning seda kindlustavat majandus- ja kultuuritööd.

§3 Seltsi tegevus rajaneb demokraatiale, liikmete omaalgatusele, ühis-ja heategevusele ning juhtorganite valitavusele ja aruandlusele seltsi liikmete ees.

§4 Selts juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigis kehtivatest seadustest, käesolevast põhikirjast ja Eesti Spordi Hartast ning nendega kooskõlas kehtestatud muudest aktidest ja otsustest.

§5 Selts on põhikirjalise tegevusega kasumit mittetaotlev avalik õiguslik juriidiline isik. Seltsil on õigus avada või sulgeda kontosid krediidiasutustes ning teostada pangaoperatsioone.

§6 Seltsil on oma märk, embleem, lipp ja tal on nende kasutamise ja käsutamise ainuõigus.

§7 Seltsi nimi: Tallinna Spordiselts „Kalev“. Seltsi asukohaks on Tallinna linn. Seltsi juhatus asub Tallinnas.

§8 Tallinna Spordiselts “Kalev” asutati 2. aprillil 1991.a. Tallinna Jalgrattasõitjate Seltsi “Kalev” (asutatud 24.mail 1901) põhimõtete ja tegevuse jätkajana.

 

II EESMÄRK JA ÜLESANDED

§9 Seltsi põhieesmärgiks on:
1) propageerida liikumisharrastust ja tervislikke eluviise ning arendada sportlikku tegevust elanikkonna seas;
2) arendada olümpiaspordi ja Liikumise „Sport kõigile“ alasid ning põhimõtteid;
3) valmistada ette spordi järelkasvu laste ja noorte seas;
4) koordineerida seltsi liikmete ja avalikkuse vahelist ühistegevust;

§10 Põhieesmärgi saavutamiseks selts:
1) aitab luua spordialade ja firmaspordiklubisid ning muid spordiühendusi;
2) viib läbi kasumit mittetaotleval viisil sportlikku tegevust, organiseerib spordivõistlusi, -koolitust, -kursusi, -seminare, -nõustamist ja õppe-treeningkogunemisi ning võtab osa vabariiklikest ja rahvusvahelistest võistlustest;
3) teeb kehakultuuri- ja sporditegevuse korraldamisel koostööd riiklike, omavalitsuste, majanduse, ametiühingute, kehakultuuri, tervishoiu jt asutuste ja organisatsioonidega;
4) ühendab või koopereerib vajadusel ja kokkuleppel erinevate spordiorganisatsioonide vahendeid;
5) avab spordikoole ja muid noorte ühendusi, arendamaks sporditegevust laste ja noorte hulgas ning kasvatamaks järelkasvu vabariigi koondvõistkondadele;
6) stimuleerib vastavate spordialade arendamisel silmapaistvaid isikuid, annab välja ja maksab stipendiumeid; autasustab või esitab autasustamiseks seltsi liikmeid ja aktiviste vastavalt kehtivale korrale;
7) arendab rahvusvahelisi spordisidemeid, võtab osa rahvusvaheliste spordiorganisatsioonide tööst ja sõlmib vastavaid lepinguid; võib astuda teiste organisatsioonide liikmeks ja sõlmib vastavaid lepinguid;
8) korraldab tasulisi spordiüritusi ja osutab muid teenuseid; ostab ja müüb väärtpabereid, korraldab heategevuslikke loteriisid ja ennustusvõistlusi; võtab vastu annetusi ja pärandusi; omab kinnisvara ja maad; üürib teistele organisatsioonidele oma varasid ja sõlmib vastavaid lepinguid; selts ei või tegutseda asutaja või annetaja kauba või teenuse reklaamimisega või sihtrühma kuuluva isiku kutsealase tegevuse või ettevõtluse soodustamisega;
9) soetab tööks vajalikke ruume, hooneid ja rajatisi;
10) annab välja asjakohaseid metoodilisi vahendeid, raamatuid, brošüüre ja muid materjale;
patenteerib oma sümboolikat ja atribuutikat;
11) lahendab muid seadustega ja põhikirjaga sätestatud küsimusi.
III SELTSI LIIKMED

§11 Seltsi liikmeks võib olla iga füüsiline või juriidiline isik, kes tunnistab ja täidab käesolevat põhikirja ning tasub liikmemaksu.

§12 Seltsi liikmeskonna moodustavad juriidilise isiku staatust omavad ühingud ja juriidilise isiku staatust mitte omavad osakonnad . Osakonnad koosnevad füüsilistest liikmetest, kes korraldavad oma tööd vastavalt Mittetulundusühingute seaduse §33 lõikele 2 ja käesoleva põhikirja §33.

§13 Seltsi liikmeks võtab vastu seltsi juhatus taotleja kirjaliku avalduse alusel.

§14 Liikmemaksu suuruse ja selle tasumise korra määrab seltsi juhatus.

§15 Seltsi liikmelisust ja liikmeõiguse teostamist ei saa üle anda ega pärandada. Füüsilisest isikust liikme surma või juriidilisest isikust liikme lõppemise korral tema liikmelisus seltsis lõpeb.

§16 Seltsi liikmelisus säilib juriidilisest isikust liikme seaduses sätestatud viisil ümberkujundamisel. Juriidilisest isikust liikme ühinemise või jaotumise korral tema liikmeõigused lõppevad.

§17 Seltsi liikmetel on õigus:
1) osaleda seltsi tegevuses selle põhieesmärgi täitmisel;
2) oma esindaja kaudu osaleda hääleõiguslikuna üldkoosoleku töös ning valida ja olla valitud alates 18. eluaastast seltsi juht-, kontroll- ja teistesse organitesse ning esindada seltsi selle juhtorganite volitusel teistes organisatsioonides ja üritustel;
3) kasutada võimaluse korral ja vastavalt kehtestatud korrale seltsi vara, vahendeid ja sümboolikat;
4) lahkuda seltsi liikmeskonnast selle juhatuse otsuse alusel, pärast vastastikuste võlgnevuste likvideerimist.

§18 Seltsi liikmed on kohustatud:
1) järgima seltsi põhikirja ning teisi seltsi valitud organite ja ametiisikute poolt oma pädevuse piirides kehtestatud akte;
2) arendama sportlikku tegevust kooskõlas seltsi eesmärkidega;
3) hoidma ja otstarbekalt kasutama seltsi vara;
4) tasuma õigeaegselt liikmemaksu.

§19 Kui seltsi liige rikub seltsi põhikirja või teisi valitud organite ja isikute poolt oma pädevuse piirides kehtestatud akte, võidakse seltsi juhatuse otsusega peatada tema liikmelisus või arvata ta liikmeskonnast välja.

§20 Seltsil võivad olla toetajad. Toetajaks võib olla iga füüsiline või juriidiline isik, kes soovib materiaalsel või muul viisil kaasa aidata seltsi tegevusele. Seltsi ja toetajate vahelisi suhteid reguleeritakse koostöölepinguga, milles sätestatakse poolte vastastikused kohustused ja õigused.

 

IV SELTSI JUHTIMINE JA JÄRELEVALVE

§21 Volinike koosolek.
Seltsi kõrgemaks organiks on seltsi liikmeid esindav ning nende poolt ja seast määratud volinike
koosolek. (1)Volinike koosoleku esindusnormiks on üks liige iga osakonna ja üks liige iga juriidilise isiku kohta.
(2)Volinike koosolek võtab vastu otsuseid kõikides seltsi juhtimise küsimustes, mida ei ole seaduse või põhikirjaga antud seltsi juhatuse või muu organi pädevusse.

§22 Volinike koosoleku pädevusse kuulub:
1) põhikirja muutmine;
2) eesmärgi muutmine;
3) juhatuse liikmete arvu ja koosseisu määramine;
4) revisjonikomisjoni arvu ja koosseisu valimine;
5) juhatuse tegevus- ja majandusaasta aruande kinnitamine;
6) revisjonikomisjoni kontrollakti ja -otsuse kinnitamine;
7) juhatuse või muu organi liikmega tehingu tegemise või tema vastu nõude esitamise otsustamine ja selles tehingus või nõudes seltsi esindaja määramine;
8) seltsi lõpetamise, ühinemise või jagunemise otsustamine;
9) muude küsimuiste otsustamine, mis ei ole seaduse või põhikirjaga antud teiste organite pädevusse.

§23 Volinike koosoleku kokkukutsumine
(1) Volinike koosoleku kutsub kokku juhatus. Seltsi volinike koosolek peetakse vähemalt üks kord aastas hiljemalt 6 kuu jooksul arvates majandusaasta lõppemisest.
(2) Juhatus peab volinike koosoleku kokku kutsuma seaduse ja põhikirjaga ettenähtud juhtudel ja korras, samuti siis, kui seltsi huvid seda nõuavad.
(3) Juhatus peab volinike koosoleku kokku kutsuma, kui seda nõuab kirjalikult ja põhjust ära näidates vähemalt 1/10 seltsi liikmetest.
(4) Volinike koosoleku kokkukutsumisest peab ette teatama vähemalt seitse päeva, näidates ära selle toimumise aja, koha ja päevakorra.
(5) Küsimuse lülitamiseks volinike koosoleku päevakorda tuleb seltsi liikmetel ja revisjonikomisjoni liikmetel esitada motiveeritud kirjalik ettepanek juhatusele hiljemalt 2 nädalat enne volinike koosoleku toimumist.
(6) Volinike koosolekus võivad hääletada volikogu liikmed või nende esindajad. Volikogu liikme esindaja võib olla ainult teine seltsi liige.

§24 Volinike koosoleku läbiviimine:
(1) Volinike koosolek võib võtta vastu otsuseid, kui hääletamises on järgitud kõiki seaduse ja põhikirja nõudeid.
(2)Kui volinike koosolek ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatu kohaselt pädev otsuseid vastu võtma, kutsub juhatus kolme nädala jooksul kokku uue volinike koosoleku sama
päevakorraga. Uus volinike koosolek on pädev vastu võtma otsuseid sõltumata volinike koosolekus osalenud või esindatud hääleõiguslike seltsi liikmete arvust, kuid üksnes juhul, kui volinike koosolekus osaleb või on esindatud vähemalt 2 (kaks) liiget.
(3)Kui volinike koosoleku kokkukutsumisel on rikutud seaduse või põhikirja nõudeid, ei ole volinike koosolek õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud siis, kui volinike koosolekus osalevad või on esindatud kõik hääleõiguslikud liikmed.
(4)Volinike koosolek on pädev vastu võtma otsuseid küsimustes, mis on volinike koosoleku kokkukutsumisel teatavaks tehtud. Küsimustes, mida ei ole volinike koosoleku kokkukutsumisel teatavaks tehtud, võib vastu võtta otsuseid, kui volinike koosolekus osalevad või on esindatud seltsi kõik hääleõiguslikud liikmed.

§25 Volinike koosoleku otsus
(1)Volinike koosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle poole(1/2) koosolekus osalenud hääleõiguslikest volikogu liikmetest ja nende esindajatest.
(2)Seltsi eesmärgi muutmise otsustamiseks on vajalik vähemalt 9/10 seltsi liikmete nõusolek. Volinike koosolekul mitteosalenud seltsi liikme nõusolek peab olema esitatud kirjalikult.
(3)Seltsi põhikirja muutmise, seltsi lõpetamise, ühinemise või jagunemise otsus on vastu võetud, kui selle poolt on hääletanud üle 2/3 volinike koosolekus osalenud seltsi hääleõiguslikest liikmetest ja nende esindajatest.
(4)Seltsi põhikirja muudatus jõustub selle registrisse kandmise momendist.
(5)Volinike koosoleku otsus loetakse vastuvõetuks ilma koosolekut kokku kutsumata, kui selle otsuse poolt hääletavad kirjalikult kõik volikogu liikmed.
(6)Igal volinike koosolekus osaleval hääleõiguslikul liikmel on üks hääl.

§26 Juhatus
(1)Seltsi tegevust juhib neljaks (4) aastaks valitud juhatus. Juhatuses on 4-11 liiget, juhatuse liikmete arvu määrab volinike koosolek.
(2)Juhatuse liige peab olema teovõimeline füüsiline isik. Vähemalt poolte juhatuse liikmete elukoht peab olema Eestis..
(3)Juhatuse igal liikmel on õigus esindada seltsi kõigis õigustoimingutes.
(4)Juhatuse liikme määrab volinike koosolek. Juhatuse liikme võib volinike koosoleku otsusega tagasi kutsuda kohustuste olulisel määral täitmata jätmise või võimetuse korral seltsi juhtida või mõnel muul mõjuval põhjusel.

§27 Juhatus otsustab kõik seltsi tegevusse puutuvad küsimused, välja arvatud need, mis põhikirja järgi kuuluvad volinike koosoleku ainupädevusse.
Juhatuse pädevusse kuulub:
1) seltsi liikmeskonda vastuvõtmise ja lahkumise otsustamine;
2) juhatuse esimehe valimine ja tegevesimehe töölevõtmine;
3) seltsi perspektiivsete ja operatiivsete tegevuskavade kinnitamine;
4) seltsi eelarve kinnitamine;
5) seltsi majandusaasta aruande koostamine ja esitamine volinike koosolekule kinnitamiseks;
6) seltsi raamatupidamise korraldamine vastavalt raamatupidamise seadusele;
7) seltsi liikmete vahelise koostöö koordineerimine ja vaidlusküsimuste lahendamine;
8) kinnisvara kasutamine ja käsutamine;
9) laenude võtmine ja nende piirsuuruste kindlaksmääramine;
10) stipendiumite määramine ja väljamaksmine;
11) komisjonide ja institutsioonide moodustamine ja nende juhtide määramine;
12) seltsi palgaliste tööorganite struktuuri, koosseisude ja tööjõukulude kinnitamine;
13) seltsi siseriiklike ja välis suhete korraldamine;
14) seltsi sümboolika ja statuutide kinnitamine;
15) liikmemaksu suuruse ja tasumise korra kehtestamine;
16) seltsi võistluskalendri koostamine ja kinnitamine;
17) muude küsimuste lahendamine, mis ei ole seaduse või käesoleva põhikirjaga antud
teiste organite pädevusse.

§28 Seltsi juhatuse koosolekuid peetakse tarviduse järgi, kuid mitte harvemini kui üks kord kahe kuu jooksul. Juhatuse koosolekud kutsub kokku juhatuse esimees.

§29 Juhatus on otsustusvõimeline, kui kohal on üle poole(1/2) juhatuse liikmetest.

§30 Juhatuse otsus loetakse vastuvõetuks, kui selle poolt on üle poole(1/2) koosolekul olevatest juhatuse liikmetest. Häälte pooleksjagunemisel otsustab juhatuse esimehe või tema volitusel koosolekut juhatava juhatuse liikme hääl.

§31 Seltsi juhatuse koosolekud protokollitakse, protokolli allkirjastavad koosoleku juhataja ja protokollija.

§32 Seltsi juhatuse esimees tegutsedes põhikirja alusel:
(1) kutsub kokku juhatuse koosolekud, määrab juhatuse toimumise aja, koha ja arutamisele
tulevad küsimused ning korraldab juhatuse tegevust;
(2) korraldab otsuste vastuvõtmist koosolekut kokku kutsumata ning teatab sellisel viisil vastu
võetud otsustest;
(3) esitab volikogule ettepanekuid otsuste vastuvõtmiseks seltsi pädevusse kuuluvates küsimustes;
(4) otsustab, keda lisaks juhatuse liikmetele kutsuda juhatuse koosolekutele;
(5) määrab juhatuse koosoleku protokollija ja kirjutab alla koosoleku protokollile;
(6) kirjutab alla juhatuse koosoleku otsustele;
(7) sõlmib juhatuse eest ja nimel lepinguid ning esindab seaduses ja käesolevas põhikirjas
sätestatud muudel juhtudel seltsi;
(8) esindab seltsi juhatust;
(9) suhtleb avalikkuse ja kolmandate isikutega ning avaldab arvamusi seltsi nimel.

§33 Selts organiseerib üksikute spordialade viljelemist ja tööküsimuste lahendamist osakondade kaasabil. Seltsi osakonnad moodustatakse 4 aastaks ja nad töötavad juhatuse juhtimisel. Osakonnad
ei ole juriidilised isikud. Kui osakonnal on oma üldkoosolek ja juhatus, kohaldatakse nendele
Mittetulundusühingute seaduse §§ 18-22, 24-26, 28-30 ja 32 sätestatut.

§34 Järelvalve teostamiseks määrab volinike koosolek revisjoni või audiitorkontrolli. Revisjonikomisjon määratakse neljaks (4) aastaks.

§35 Revisjonikomisjon valib oma liikmete hulgast esimehe ja jaotab ülesanded.

§36 Revisjonikomisjoni liige ei või olla samaaegselt juhatuse liige.

§37 Revidendid või audiitorid kontrollivad vähemalt üks kord aastas seltsi finantsmajanduslikku tegevust ja ressursside kasutamise õigsust. Kontrolli tulemuste kohta koostavad nad akti, mille esitavad volinike koosolekule.

 

V SELTSI VAHENDID JA VARA

§38 Seltsi vahendid ja vara moodustuvad:
1) liikmemaksudest;
2) füüsiliste ja juriidiliste isikute annetustest;
3) riigi ja omavalitsuste eelarvelistest eraldistest;
4) sihtkapitalide ja sihtasutuste toetustest;
5) seltsi põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks korraldatavatest tuluüritustest ja loteriidest;
6) muudest laekumistest.

§39 Seltsi vara ja vahendid kuuluvad seltsile ning neid kasutatakse ja käsutatakse seltsi põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks vastavalt kehtivatele õigusaktidele ning käesolevale põhikirjale; selts ei jaga oma vara ega tulu ega anna materiaalset abi või rahaliselt hinnatavaid soodustusi oma asutajale, liikmele, juhtimis-või kontrollorganite liikmele ega seltsile annetusi teinud isikule või sellise isiku juhtimis või kontrollorgani liikmele ega eelloetletud isikute ülenevatele või alanevatele sugulastele.

§40 Seltsi omandiks võib olla igasugune vara (hooned, rajatised, ettevõtted, inventar jms), mille omamine ei ole vastuolus seadusega; seltsi põhitegevuseks ei või olla ettevõtlus. Seltsi tulu
kasutatakse põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks.

§41 Seltsile antud krediidi käsutajateks on seltsi juhatuse esimees ja tegevesimees.

§42 Selts ei kanna varalist vastutust oma liikmete varaliste kohustuste eest, liikmed ei kanna varalist vastutust seltsi kohustuste eest.

§43 Seltsi majandusaasta algab 01.jaanuaril ja lõpeb 31.detsembril. Juhatus korraldab seltsi
raamatupidamise vastavalt raamatupidamise seadusele.

§44 Pärast majandusaasta lõppu koostab juhatus raamatupidamise aastaaruande ja tegevusaruande
seaduses sätestatud korras. Juhatus esitab aruanded volinike koosolekule 6 kuu jooksul, arvates
majandusaasta lõppemisest. Majandusaasta aruandele kirjutavad alla kõik juhatuse liikmed.

 

VI SELTSI LÕPETAMINE

§44 Seltsi lõpetamine toimub Eesti Vabariigi 6. juuni 1996 seadusega “Mittetulundusühingute seadus” sätestatud korras ja tingimustel.

§45 Seltsi vabatahtliku lõpetamise otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle 2/3 volinike koosolekul osalenud või esindatud liikmetest.

§46 Seltsi lõpetamisel toimub selle likvideerimine. Seltsi vabatahtliku lõpetamise korral on likvideerijateks juhatuse liikmed. Seltsi sundlõpetamise korral määrab likvideerijad kohus.

§47 Seltsi lõpetamisel lähevad alles jäänud varad pärast võlausaldajate nõuete rahuldamist ja nõuet mitte esitanud teada olevate võlausaldajate raha deponeerimist üle seltsi üldkoosoleku otsusega tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute ja sihtasutuste nimekirja kantud avalik-õiguslikule juriidilisest isikust mittetulundusühingule või sihtasutusele, sh. riigile või kohalikule omavalitsusele.

 

VII SELTSI ÜHINEMINE JA JAGUNEMINE

§48 Seltsi ühinemine ja jagunemine toimub Eesti Vabariigi 6. juuni 1996 seadusega “Mittetulundusühingute seadus” sätestatud korras ja tingimustel.

§49 Seltsi ühinemise ja jagunemise otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle 2/3 volinike koosolekul osalenud või esindatud liikmetest.

§50 Seltsi ühinemine ja jagunemine toimub likvideerimismenetluseta ja selleks on nõutav pädeva asutuse luba.

 

29.mail 2007.a.
Kalle Klandorf

Tallinna Spordiselts „Kalev“juhatuse esimees